%K am, Reede
Plasti lagunemine võib kesta 20 kuni 500 aastat. Seitsmest plastiliigist võetakse ringlusse vaid kaks ja sedagi vaid paar korda, mitte lõpmatult. Siiski jääb plastik 21. sajandi oluliseks materjaliks. Seetõttu on plastik ka kõige levinum keskkonnaprügi, mida leidub veekogudes, pinnases, õhus ja isegi meie kehades. Plastik võib olla igasuguse kuju ja suurusega, kuid alla viie millimeetri pikkuseid (umbes seesamiseemne suurusi) osakesi nimetatakse mikroplastideks.
Mikroplast satub keskkonda erinevatest allikatest, näiteks sorteerimata või lihtsalt keskkonda visatud plastijäätmete lagunemisel järjest väiksemateks osakesteks. Üks mikroplasti tüüp on mikrohelmed, mis on väga väikesed polüetüleenplasti tükid, mida kasutatakse tervise- ja ilutoodetes (näo- ja kehakoorijates) koorijatena. Need helmed on nii väikesed, et läbivad puhastusjaamade filtreid ja satuvad veekogudesse, kus neil on negatiivne mõju keskkonnale. Mis veelgi hullem, vees võib mikroplast koguda saasteaineid ja toksiine, nagu vask, plii ja elavhõbe.
Tänapäeval, kui mikroplast on kõikjal, ei riski me mitte ainult selle sisse hingamisega või joogivee kaudu tarbimisega, vaid me ka sööme seda sageli. Allpool jagame seitset ebatavalist kohta, kust on leitud mikroplasti.
Kuna ookeanis on nii palju plasti, pole ilmselt üllatav, et seda leidub ka lauasoolas. 2017 aasta uuringus leiti, et vähemalt 14 meresoola marki, mis pärinesid kuuest erinevast riigist, on saastunud. Mikroplasti on leitud selliste riikide tootjate sooladest nagu Austraalia, Prantsusmaa, Jaapan, Uus-Meremaa ja Portugal.
Suurema osa ookeanis leiduvast mikroplastist neelavad kalad kogemata alla, pidades seda toiduks. Nad tarbivad seda ka plastiga reostunud toiduallikatega. Asja teeb hullemaks see, et mikroplasti imenduvad veekogudes toksiinid nagu vask, plii ja elavhõbe.
Kalad pole ainsad veeloomad, kes mikroplasti neelavad. 2016. aasta augustis Kanadas läbiviidud uuringus leiti mikroplasti nii looduslikest kui ka kasvanduses kasvatatud manilakarpidest. Uuring näitas, et 90% plastist moodustasid peenkiud, mis eralduvad riiete pesemisel.
Mikroskoopilisi plastikiude leidub kraanivees üle maailma. 2017. aasta Orb Media uuringu kohaselt saastavad need enam kui 80% maailma joogiveest.
Seda leidub isegi supermarketites müüdavas filtreeritud mineraalvees. Enam kui 250 pudelivee tootjate toodete testimisel leiti, et 93% neist sisaldab mikroplasti.
2014. aastal õllemaal Saksamaal läbi viidud uuringus testiti mikroplasti osas 24 õllebrändi. Kõik need õlletootjad andsid plastiku osas positiivse tulemuse, kuigi saastumise ulatus oli erinev. Ka Minnesota ülikooli teadlased testisid õlut õlletehastes, mis saavad vett suurte järvede veepuhastusjaamadest. Enamik sisaldas umbes nelja mikroplastiosakest liitri õlle kohta, kuid üks õlu sisaldas lausa 14 osakest liitri kohta.
Taani uuringus vaadeldi 19 mesilastaru ja nende ümbrust Kopenhaagenis. Mikroplasti leiti nii linnast korjatud meest kui ka maapiirkondade meest. Pole teada, kas mesilased kogusid mikroplastiosakesi lennu ajal või said selle kogutud õietolmust. Igal juhul avastati, et mesi on mikroplastiga saastunud.
Hendersoni saar kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ja on asustamata. Sellegipoolest on eksperdid leidnud, et saarel on üle 37 miljoni plastprügi. Krabid kasutavad osa sellest plastiprügist karpide asemel oma uute kodudena.
Nagu teada saime, leidub mikroplasti vees, toidus, isegi õlles. Seetõttu pole ilmselt üllatav, et seda leidub ka inimorganismis. 2014 aasta uuring näitas, et kui me sööksime karpe iga päev, võiksime igal aastal alla neelata kuni 11 000 osakest mikroplasti. Mikroplastiga saastunud vett juues või kala, mett ja muid tooteid süües satub plast seedekulglasse, kus see võib põhjustada erinevaid terviseprobleeme. Kuid kõige hullem on see, et mikroplasti tekitatud kahjud ei lõpe kunagi, sest see ei seedu meie kehas täielikult, mistõttu jõuab see lõpuks tagasi reoveepuhastitesse, kus see võib uuesti keskkonda sattuda.
Et vähendada kokkupuudet selle salakavala saasteainega ja säilitada oma keskkonda tulevaste põlvkondade jaoks, peame selle igal sammul oma igapäevaelust likvideerima, sest uuringud näitavad, et vastasel juhul jääb see meid eluks ajaks kummitama. Kaitskem õhku, maad, vett ja iseennast selle kohutava saasteaine eest, sorteerides plastprügi ning tehes tarbimisvalikuid, mis ei jäta tulevikus kohta plastesemetele ja -pakenditele.
Kommentaarid vaadatakse enne avaldamist üle.