%K pm, Kolmapäev
Meie elu on täis liikumist – meie keskkonnas, kodus ja isegi meie peas. Lihtne on linnakärasse ära eksida ning vahel on nii raske rahuneda ja meelt puhastada.
Kas liikumine võib olla teadlik ja kuidas seda saavutada?
Räägime teadlikust, jätkusuutlikust ja liikumisterohkest elust Egle Afanasjevaga - liikumisstuudio ENSO asutaja, raamatu "Kalanetika. Avastamist inspireeriv harjutus" autori, seminaride/loengute lektori, treeneri ja emaga.
Minu eesmärk oli rajada ruum, kus Vilniuse elanikel oleks võimalus treenida teistmoodi - rahulikult, pingevabalt ja pingevabalt, valides endale sobivaima tegevuse ja treeneri. Tahtsime pakkuda võimalusi, et meid ei piiraks aeg ega ruum. Enso tellimused erinevad enamikust teistest stuudiotest selle poolest, et puuduvad aja-, asukoha- ega klassitüübipiirangud. Lisaks püüdsin luua ruumi, kus poleks palju formaalsusi, näiteks "naeratav administraator" teid tervitamas. Meie koolitajad suhtlevad külastajatega otse.
Minu isiklik katkestus on liikumine. Sain juba ammu aru, et see on rohi haiguste, halva tuju ja sünge enesetunde vastu. Tõsi, mulle ei meeldi mitte ainult trenn, vaid ka tants ja täpsemalt flamenko. Olen märganud, et erinevad liigutused toimivad erinevalt ja annavad ainulaadseid elamusi. Tants on minu emotsionaalne tühjenemine, inspiratsioon, tegevus, mis annab mulle enesekindlust ja jõudu ning trenn on tugev ja mugav keha liikumiseks, vabadus ennast täiendada.
JAH. Juhtub, et lähed majapidamise, töö ja erinevate asjadega nii sisse, et ei näe enam, kuhu lähed või miks midagi teed. Üsna sageli teeme paljusid asju automaatselt (kõik automaatsed toimingud ei ole halvad), kuid kaos tekib siis, kui see kõik meid segama hakkab. Seega, puhastatud mõtetega saad paremini näha ja mõista, mida sa teed, miks sa seda teed, mis teeb sind õnnelikuks ja mis mitte ning lõpuks mida, miks ja kuidas sa tahaksid muuta.
Näiteks väga lihtne asi – kui selg valutab, pöörad sellele taht-tahtmata tähelepanu, eraldad mõtted, sest valuga elamine pole lihtne. Tugev keha tähendab automaatselt vähem vaevusi ja valusid, paremat enesetunnet, mis tähendab paremat elukvaliteeti ja aega lõbusateks asjadeks.
Sain juba ammu aru, et vägisi armsaks ei saa. Nõu võib anda sadu kordi, aga kuni inimene pole valmis ja nõus seda vastu võtma, ei juhtu midagi. Seega soovitaksin sul kõigepealt enda kallal tööd teha, mõista, mis/kes sa oled, miks su tempo nii aeglane/kiire on, kellele seda vaja on, mida see sulle annab. Pärast endasse süvenemist, isiklike punktide i-le panemist, aru saamist, mida ja kuidas edasi teha. Üldiselt annan teile saladuse – lahendused tulevad iseenesest.
Usun, et inimene ja loodus on üks tervik, seetõttu on meie keskkond meie endi peegeldus. Oleme osa loodusest ja oleme ka teadlikud, seega pole meil õigust seda kasutada ainult oma eesmärkidel.
Varem lähtusin ladinakeelsest ütlusest memento mori. Täpsemalt, pea meeles, et sa sured. Hiljem hakkasin seda lauset kuidagi kartma, aga lõpuks harjusin sellega uuesti. See aitab mul prioriteedid ja väärtused oma kohale seada. Üldiselt meeldib mulle kõige rohkem mõiste "ülal", kui ei kalduta kõrvale mõnele ühele asjale või ühele eluvaldkonnale, mille tulemusena võidab kõik lahingud terviklikkuse, terviklikkuse.
Võõrast lähemalt. Mulle meeldib, et mul on täpselt piisavalt, aga mulle ei meeldi, kui mul on liiga palju, olgu need riided, asjad või toit. Lisaks püüan kasutada kvaliteetseid asju, ostan vajalikku, näiteks kasutan alati korduvkasutatavat joogijooki ja mulle meeldib oma keskkonda mitte koormata. Minu arvates pole siin elus vaja asjadesse investeerida.
Jah. Me peegeldame tõeliselt jätkusuutlikkuse kontseptsiooni, hoolime nii inimestest kui ka selle maa heaolust. Läbi liikumise õpetame tundma end hästi, omama mugavat keha ja jätma valuga hüvasti. Mis puutub stuudiotesse, siis need on kompaktsed, ilma liigsete asjadeta, ainult see, mida tõesti vaja on.
Järgin ammu telekast kuuldud India targa lauset – 'Söö nii palju, kui suudad seedida'. Seda võiks rakendada mitte ainult toidu, vaid ka liikumise või muude asjade kohta. Keha eest tuleb hoolitseda ja selle eest hoolt kanda, aga liialdatud suhtumine või rullnokk, et hoolitseda palju ja siis üldse mitte hoolitseda, pole õige. Arvan, et jätkusuutlik keha on keha, mille eest hoolitsetakse arukalt ja teadlikult.
Tean kaheksakümneaastaseid, kes elavad täisväärtuslikku elu ilma valude, valudeta, kergesti. Nad inspireerivad. See, mida sa usud, on see, mis see on. Kui tunned end vanana – ja oled vana, kui oled noor, siis oled noor. Keha ja teadlik tähelepanu võivad sind aidata.
Mul on väga hea meel, et maailm hakkab lahendama tarbimis- ja ökoloogiaprobleeme ning Euroopa on selles vallas liider. Aga loomulikult ilmselged tarbimiselemendid nagu nt. kaubanduskeskused igal sammul, propageerisid aktiivselt tarbimislaene jms, et soodustada üha suuremat tarbimist. Arvan, et ettevõtlus peaks olema sotsiaalselt vastutustundlikum. Mul on hea meel, et Ensi meeskonnaga kanname hoolt säästva keha, teadliku liikumise ja puhtamate mõtete eest.
Uued põlvkonnad räägivad sellest järjest rohkem - sorteerimine, hoolitsemine, artiklite kirjutamine... Juba Nida kohvikutes on kõrred paberkõrred. Jätkusuutlikud ideed levivad välguna, üha rohkem inimesi on nendega "nakatunud". Tegutsetakse, algatusi on, kuid kõik vajab aega, et juurduda. Lisaks on minu arvates väga suured probleemid sellistes riikides nagu USA, Hiina, Brasiilia.
Kommentaarid vaadatakse enne avaldamist üle.