Loomkatsed

%K pm, Teisipäev

Loomkatsed on katsed, mis viiakse läbi elusloomadel, et uurida füsioloogiat ja haigusi, hinnata uute ravimite tõhusust ning testida tarbe- ja tööstustoodete, kosmeetikatoodete, puhastusvahendite, toidulisandite, ravimite ja tööstuses/põllumajanduses kasutatavate materjalide ohutust. Tuntud ka kui VIVISECTION.

Kõik katsed, isegi need, mis on liigitatud "kergeteks", võivad põhjustada loomadele füüsilist ja psühholoogilist stressi ja kannatusi. Enamik loomi tapetakse katse lõpus, kuid mõningaid loomi võidakse edasistes katsetes uuesti kasutada. Näiteid loomadega tehtavatest katsetest:

• Sunniviisiline kokkupuude potentsiaalselt mürgiste keemiliste ainetega.
• Kokkupuude ravimite, kemikaalide või nakkushaigustega, mis põhjustavad haigestumist, valu ja kannatusi või surma.
• Kõrvade ja saba kärpimine.
• Lühiajaline või pikaajaline füüsiline kinnipidamine vaatlemiseks või uurimiseks.
• Toidu ja vee piiramine.
• Haavade, põletushaavade ja muude vigastuste põhjustamine paranemise jälgimiseks.
• Käitumiskatsed, mille eesmärk on tekitada stressi, nt elektrilöögid.
• Surmamine lämmatamise, süsinikdioksiidi, kaela murdmise, dekapiteerimise või muude vahenditega.

MISSUGUSEID LOOMI KASUTATAKSE?

Sõltuvalt riigist ja liigist pärinevad katseloomad spetsiaalsetest aretusasutustest, püütakse loodusest või ostetakse inimestelt. Maailmas kasutatakse palju erinevaid liike, kuid kõige levinumad on hiired, kalad, rotid, küülikud, merisead, hamstrid, põllumajandusloomad, linnud, kassid, koerad, ahvid ja šimpansid.

Igal aastal kasutatakse laboratoorsetes katsetes üle maailma rohkem kui 115 miljonit looma. Kuna aga vaid vähesed riigid koguvad ja avaldavad andmeid loomade kasutamise kohta katsetes ja teadusuuringutes, on täpne arv teadmata. Näiteks Ameerika Ühendriikides ei ole ametlikus statistikas kajastatud kuni 90% laboratooriumides kasutatavatest loomadest.

TESTIDE TÕHUSUS

Peaaegu sajandi jooksul on ravimite ja kemikaalide ohutuse hindamine põhinenud laboratoorsetel uuringutel, milles on kasutatud närilisi, küülikuid, koeri ja muid loomi. Lisaks eetilistele probleemidele - mis põhjustavad nii füüsilist kui ka psühholoogilist valu - on loomkatsed aeganõudvad ja ressursimahukad, piiravad katsetatavate ainete arvu ning annavad vähe teavet selle kohta, kuidas kemikaalid organismis toimivad.

Teadlased seavad üha enam kahtluse alla selliste uuringute asjakohasuse, mille eesmärk on "simuleerida" inimhaigusi laboris, tekitades kunstlikult sümptomeid teistel loomaliikidel. Väga sageli erinevad teiste liikide sümptomid ja nende reaktsioon võimalikele ravimeetoditele inimeste omadest. Selle tulemusena ei toimi 9 ravimit 10st, mis loomkatsetes tunduvad ohutud ja tõhusad, inimestele manustatuna. Selliste ravimite uurimine mitte ainult ei aeglusta meditsiinilist arengut, vaid raiskab ka ressursse ning seab ohtu kliinilistes uuringutes osalevate vabatahtlike tervise ja ohutuse.

Mõnes haiguste uurimisvaldkonnas on liigne tuginemine loommudelitele pigem aeglustanud kui edendanud meditsiinilist arengut. Näiteks astma mõjutab praegu umbes 300 miljonit inimest, kuid viimase 50 aasta jooksul on välja töötatud vaid kaks ravimeetodit. Loomadel on testitud rohkem kui tuhat võimalikku insuldiravimit, kuid ainult üks neist on olnud patsientidel tõhus.

MIS ON ALTERNATIIV?

Tänu tänapäevastele edusammudele saab uuringuid simuleerida arvutites ja tugineda paljudele juba läbi viidud uuringutele. USA riiklik teadusnõukogu on väljendanud oma nägemust mitte väga kaugest tulevikust, kus peaaegu kõik rutiinsed toksilisuse testid viiakse läbi inimrakkudel.

Kaasaegsed loomata tehnoloogiad vähendavad ja asendavad juba praegu loomkatseid ning Euroopa Liidus on loomkatsete asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõte seaduslik nõue. Enamikus teistes maailma osades puudub praegu selline õiguslik nõue, nii et teadlased võivad vabalt kasutada loomi isegi siis, kui on olemas loomavabad meetodid.

TESTIMISKEELUD

ELi eeskirjad tagavad, et meie kehaga kokkupuutuvad kosmeetikatooted on ohutud ja vastavad loomade heaolu standarditele. Kosmeetikatoodete testimine loomadel on ELis keelatud alates 2004. aastast ja kosmeetikatoodete koostisainete testimine alates 2009. aastast. 2013. aasta märtsis jõustus täielik keeld loomkatsetega kosmeetikatoodete turustamiseks.

Kuigi loomkatsed on ELis keelatud, tehakse neid endiselt umbes 80% ulatuses maailmas. Euroopa Parlament nõuab ülemaailmset keelustamist. Vastuvõetud resolutsioonis nõutakse loomkatsete ja kosmeetikatoodetega kauplemise ülemaailmset keelustamist aastaks 2023.

Euroopa Parlamendi resolutsioonis märgitakse, et loomkatsete keeld ei ole õõnestanud kosmeetikatööstust ning et teadusuuringute ja innovatsiooni arendamine alternatiivsete katsemeetodite leidmiseks teenib teisi valdkondi. Eurobaromeetri 2016. aasta uuringu kohaselt usub 90% ELi kodanikest, et on oluline kehtestada kõrged, ülemaailmselt tunnustatud loomade heaolu standardid. 89% vastanutest ütles, et EL peaks tegema rohkem, et edendada loomade heaolu rahvusvaheliselt.

Jäta kommentaar

Kommentaarid vaadatakse enne avaldamist üle.

Vaata ka Blogi